EL investeerib 315 miljardit eurot

EK hinnangul võiksid kavandatud meetmed tervikuna lisada ELi SKPsse järgmise kolme aasta jooksul 330–410 miljardit eurot ning aidata luua kuni 1,3 miljonit uut töökohta, seisab EK Eesti esinduse äsjaavaldatud pressiteates.

„Kui Euroopa investeerib rohkem, muutub ta jõukamaks ja loob rohkem töökohti – nii lihtne see ongi. Täna esitame tihedas partnerluses Euroopa Investeerimispangaga investeerimiskava, mis on uus ja jõuline viis suurendada investeeringuid täiendavat laenu võtmata. Euroopa vajab uut hingamist ja me loome täna selleks vajalikud töövahendid,” ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kava kommenteerides.

Investeerimiskava koosneb kolmest peamisest tegevussuunast. Esiteks luuakse avalike vahenditega tagatud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, et võtta järgmise kolme aasta jooksul (2015–2017) kasutusele vähemalt 315 miljardit eurot täiendavate investeeringute jaoks. Fond luuakse partnerluses Euroopa Investeerimispangaga. Selle aluseks on 16 miljardi euro suurune tagatis ELi eelarvest ja 5 miljardit eurot Euroopa Investeerimispangast.

„Euroopa vajab uusi investeeringuid ja selleks tuleb meil leida täiendavaid vahendeid erasektorist. Uus Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond mitmekordistab nende mõju. Iga fondi kaudu investeeritud euroga luuakse umbes 15 euro eest investeeringuid, mida muidu ei tehtaks. Komisjon kutsub liikmesriike ja riiklikke tugipanku tegevusega liituma, et mitmekordistada fondi mõju ja suurendada veelgi märkimisväärset positiivset edasikanduvat mõju Euroopa majandusele,” selgitas Euroopa Komisjoni majanduskasvu ja töökohtade eest vastutav asepresident Jyrki Katainen.

Teiseks asutatakse usaldusväärsete investeerimisprojektide register, mille abil suunata investeeringud sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse. See aitab rahastamisel jõuda reaalmajandusse, sest läbipaistev register saab pakkuda tehnilist abi, mida on vaja projektide valikul ja struktureerimisel ning innovatiivsemate rahastamisvahendite kasutamisel. Toetatakse eelkõige strateegilisi investeeringuid taristusse, lairiba- ja energiavõrkudesse, tööstuskeskuste transporditaristusse, haridusse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni, taastuvenergiasse ning energiatõhususse.

Kolmanda suunana koostatakse kõrgetasemeline tegevuskava, mille eesmärk on muuta Euroopa investeeringutele ligitõmbavamaks ja kõrvaldada regulatiivsed kitsaskohad kõigis olulistes taristusektorites, nagu energia, telekommunikatsioon, digitaalvaldkond ja transport, samuti takistused teenuste- ja tooteturgudel. Detsembris esitab komisjon loetelu konkreetselt investeerimiskavaga seotud prioriteetsetest algatustest.